Lexicon and rhetoric in Fet's translation of Goethe's Hermann und Dorothea.
A A. Fet's translation of J. W. Goethe's Hermann und Dorothea is an important early example of Fet's lifelong practice as a translator and attests to his well-known fidelity to his source texts. His strongest preference is to maintain the versification characteristics of his source, but the degree o...
| Publicado en: | Sign Systems Studies Vol. 40; no. 1-2; pp. 121 - 155 |
|---|---|
| Autor principal: | |
| Formato: | Artículo |
| Publicado: |
University of Tartu
2012
|
| Materias: | |
| Acceso en línea: | Ver este registro en EBSCOhost |
| Sumario: | A A. Fet's translation of J. W. Goethe's Hermann und Dorothea is an important early example of Fet's lifelong practice as a translator and attests to his well-known fidelity to his source texts. His strongest preference is to maintain the versification characteristics of his source, but the degree of his lexical-semantic fidelity is also very strong and far outranks fidelity on other levels (phonetic, grammatical). The poet evidently translated holistically within very small textual domains, within which he sometimes isolated pivots of core semantic information (which he located in translation as they were in the original), around which less important material was fitted, insofar as space permitted. In Fet's text, versification limitations sometimes led to lexical-semantic mismatches of semantic denotation, and these mismatches are characterized in the paper: they typically involve repetitions, repeated mentions, or known information, and the mismatch may entail full or partial loss or enrichment of the semantics of the original. In addition, conflicts sometimes arise between denotative requirements within the local domain and the cumulative (usually connotative) associations generated across the larger domain of the whole text. When such conflicts arise, Fet resolves them in favour of small-domain accuracy, resulting in semantic changes ('shifts') in the domain of the poetic text, which thereby loses some rhetorical or poetic force, relative to the original. Dissonance between large- and small-domain semantics is often inevitable, because of the language-specific nature of connotation. To the extent that the semantics of Fet's translation are a consequence of his personal preferences, they may be viewed in the context of, first, his early school training (not far behind him when he translated Hermann und Dorothea) and, second, his status as both professional poet, writing in Russian, and educated native German-Russian bilingual. A. A. Feti tÕlge J. W. Goethe teosest "Hermann ja Dorothea" on Feti elukestva tÕlketegevuse oluline varajane näide ning annab tunnistust tema tuntud lähtetekstitruudusest. Peamiselt eelistab ta säilitada lähteteose värsiehituslikke pÕhijooni, kuid tema leksikaal-semantilise truuduse tase on samuti väga kÕrge ning ületab tunduvalt originaalitruudust muudel tasanditel (foneetiline, grammatiline). Luuletaja tÕlkis ilmselt holistiliselt väga väikeste tekstiosade kaupa, milles ta vahel isoleeris sÕlmpunkte semantilise informatsiooni tuumikus (mille ta paigutas tÕlkesse kooskÕlas originaaliga), mille ümber sobitus vähemoluline materjal vastavalt sellele, kuidas ruum seda lubas. Feti tekstis vÕisid värsi-ehituslikud piirangud vahel viia ka semantilise denotatsiooni leksikaal-semantilistele mittevastavustele ning neid mittevastavusi on artiklis kirjeldatud: tüüpilistel juhtudel hÕlmavad need kordusi, korduvat mainimist vÕi juba teadaolevat informatsiooni, ning mittevastavus vÕib kaasa tuua ka originaali semantika täieliku vÕi osalise kao vÕi ka rikastumise. Lisaks sellele tekivad vahel ka konfliktid lokaalse osise ja koguteksti suurema domeeni poolt genereeritud kumulatiivsete (tavaliselt konnotatüvsete) denotatüvsete nÕuete vahel. Kui sellised konfliktid tekivad, lahendab Fet need väiksema osise täpsust silmas pidades, mille tulemuseks on semantilised muudatused ('nihked') poeetilise teksti osises, mis seetÕttu kaotab originaaliga vÕrreldes osa oma retoorilisest vÕi poeetilisest jÕust. Dissonants suure ja väikese domeeni semantika vahel on sageli vältimatu tänu konnotat-sioonide keelespetsüfilisele olemusele. NiivÕrd kui Feti tÕlke semantika on tema isiklike eelistuste tagajärg, vÕib seda vaadelda tema varasema haridustee kontekstis (millest "Hermann ja Dorothea" tÕlkimisel polnud palju möödunud), teiseks aga arvestades tema seisundit nii vene keeles kirjutava kutselise luuletaja kui ka kakskeelse saksa-vene haritlasena. |
|---|