Three types of semiotic indeterminacy in Monod's philosophy of modern biology.
Synthesizing important research traditions in information theory, structuralist semiotics, and generative linguistics, at least three main types of semiotic indeterminacy must be distinguished: Kolmogorov's notion of randomness defined as sequential incompressibility, de Saussure's principle of cont...
| Published in: | Sign Systems Studies Vol. 30; no. 1; pp. 149 - 162 |
|---|---|
| Main Author: | |
| Format: | Article |
| Published: |
University of Tartu
2002
|
| Subjects: | |
| Online Access: | View this record in EBSCOhost |
| Summary: | Synthesizing important research traditions in information theory, structuralist semiotics, and generative linguistics, at least three main types of semiotic indeterminacy must be distinguished: Kolmogorov's notion of randomness defined as sequential incompressibility, de Saussure's principle of contingency of sign which ensures the possibility of translation between different sign systems, and Chomsky's idea of indefiniteness in generative mechanisms as a requirement for the explanation of semiotic creativity. These types of semiotic indeterminacy form an abstract system useful for the description of concrete sign processes in their syntactic, semantic, and pragmatic dimension. In his philosophical reflections on modern biology, Jacques Monod used the conceptual opposition chance versus necessity to analyse several phenomena of indeterminacy (especially in molecular biology). The biosemiotic approach to life permits to apply the suggested system of semiotic indeterminacy on these phenomena. Sünteesides olulisi uurimistraditsioone informatsiooniteoorias, strukturalistlikus semiootikas ja generatiivses lingvistikas, tuleb eristada vähemalt kolme peamist tüüpi semiootilist määramatust: Kolmogorovi juhuslikkuse mÕistet, mis on defineeritud järgnevusliku koondamatuse kaudu, de Saussure'i märgi suvalisuse pÕhimÕtet, mis vÕimaldab tÕlgitavust erinevate märgisüsteemide vahel, ja Chomsky generatiivsete mehhanismide indefiniitsuse ideed, mis on semiootilise loovuse seletamise tingimuseks. Need semiootilise määramatuse tüübid moodustavad abstraktse süsteemi, mida on vÕimalik kasutada konkreetsete märgiprotsesside kirjeldamiseks vastavalt süntaktilistes, semantilistes ja pragmaatilistes mÕÕdetes. Oma kaasaegse bioloogia ainelistes filosoofilistes käsitlustes on Jacques Monod kasutanud kontseptuaalset vastandust juhuslikkuse ja paratamatuse vahel, analüüsimaks mitmeid määramatuse fenomene (iseäranis molekulaarbioloogias). Elu biosemiootiline käsitlusviis lubab nende fenomenide puhul rakendada väljapakutud semiootilise määramatuse süsteemi. |
|---|