Kasutuspõhise keelekäsitluse pedagoogiline perspektiiv.
Linking Estonian linguistic proficiency to reference levels of the CEFR and different educational stages does not rely on research but is based on deep-rooted perceptions. More veracious data can be obtained by comparing a native speaker's language usage patterns to morphological and lexical prefere...
| Publicado en: | Mäetagused no. 69; pp. 217 - 243 |
|---|---|
| Autor principal: | |
| Formato: | Artículo |
| Publicado: |
Estonian Literary Museum, Department of Folkloristics
2017
|
| Acceso en línea: | Ver este registro en EBSCOhost |
| Sumario: | Linking Estonian linguistic proficiency to reference levels of the CEFR and different educational stages does not rely on research but is based on deep-rooted perceptions. More veracious data can be obtained by comparing a native speaker's language usage patterns to morphological and lexical preferences characteristic to speakers of every language level. For this purpose, tools for automatic text processing (which are mainly created on the basis of English) and different techniques for data analysis are needed. The article introduces an original computer program called Cluster Catcher that has been developed in the Tallinn University for finding usage patterns from Estonian written language texts. Lingvistikateadmiste sidumine erinevate keeleoskustasemete ja kooliastmetega riikliku õppekava eesti keele kui teise keele aineprogrammis on konsensuslik, see ei tugine empiirilistele uurimustele, vaid juurdunud arusaamadele ja rahvusvahelisele eeskujule. Tõeväärsemaid andmeid keeleoskustasemete kohta saab emakeelekõneleja ja õppija tekstikasutusmustrite võrdlemisel. Selleks on erinevaid võimalusi ja meetodeid. Artiklis käsitletakse eestikeelsete tekstide töötlemise suundi ja vahendeid, mis pedagoogilisest aspektist olulised, kirjeldatakse keelekasutusmustrite otsimiseks mõeldud programmi Klastrileidja ja selle abil saadud uurimistulemusi - sagedamaid keelestruktuure verbist vasakul ja paremal. |
|---|